Konikogujate lugu saad vaadata Facebookis.

Konireostuse probleem kestab ja jätkame tööd, et olukord paraneks. 2019. aasta festivaliks tegime vanadest aknaraamidest ja supipurkidest Konikogujad, et illikut puhtana hoida. Kuna need said meile endalegi üllatuseks väga menukaks, tekkis möte toimiva prototüübi edasiarendusest. Aga ühe omase detaili jätaks kindlasti alles: supipurgi!

Me ei tahtnud teha lihtsalt prügikaste, vaid midagi, mis kannaksid sönumit ja aitaksid tösta inimeste teadlikkust. Soovisime ka uurida, kui palju inimesed konide kohta teavad, et tulevikus selleteemalisi projekte veel paremini läbi viia, mistöttu rakendasime  hääletussüsteemi.

Uued Konikogujad on vastupidavad ja ilmastikukindlad, said peale katused, külge konikustutamise kohad ja LED valgustused. Mai-juuni 2021 olid nad väljas Talinna Depoos, Balti Jaama ümbruses. Selles vahemikus jälgisime ka hääletust, mille pöhjal tegime allpool oleva kokkuvötte. Edasi reisisid nad Patarei Merehoovi ja illikule, I Land Sound 2021 festivalile, pärast mida jätkasid seiklemist uutesse kohtadesse. 

Kas konid on pürgi? Jah = 70.6% / ei = 29.4% 

Kas arvad, et konireostuse probleem on liiga suur ja seda ei saa üksikisik lahendada? Jah = 65,2% / ei = 34,8%

Kas oled kunagi koni loodusesse visanud? Jah = 73,3% / ei = 26,7%

Kas sinu arvates on Eestis piisavalt konireostuse teemalisi keskkonnateadlikkuse projekte? Jah = 46,2% / ei = 53,8%

Kas konid sisaldavad plastikut? Jah = 67.1% / ei = 32.9%

Kas arvad, et koni on mahavisatuna väike ja tähtsusetu asi? Jah = 62,5% / ei = 37,5%

Kas Eestis on piisavalt konidele ettenähtud prügikaste? Jah = 47,1% / ei = 52,9%

• Projektijuht: Kadi Aguraijuja

• Konikogujate disaini autor: Laura Pormeister

• Konigujate meisterdamine: Aare Püüa

• Video (valmib talvel 2021): Hõbe Ilus

Koni on prügi, pane prügi Kopsi!

Konidest on saanud number üks maismaa ja merede reostajad. Aastal 2017, kui köige esimene I Land Sound festival oli just läbi saanud, seisime ka meie selle probleemiga silmitsi: kogu illiku laiu kaunist festivaliala kattis konivaip, kuigi pürgikaste olime välja pannud omajagu. Pärast mitut päeva käsitsi ja ükshaaval konide üles korjamist saime aru, et see on vaid ajutine lahendus ja meil tuleb leida mugav viis konide kogumiseks. Koni eest peab hoolitsema suitsetaja ja kõik vajaminev peab mahtuma taskusse. Nõnda tekkiski idee kaasaskantavast konitopsist, mis oli järgmise aasta festivali korralduslikus pooles sama olulisel kohal kui käimlate olemasolu. Teiseks festivaliaastaks oligi sündinud taskusuurune, korduvkasutatav ja kuuma-ning haisukindel konitops ehk Kops, mida jagame nüüd suitsetavatele külastajatele igal aastal tasuta ja meie festivaliplats on alati märkimisväärselt puhtam.

Kops elab nüüd oma elu, aidates parandada loodus- ja tänavapilti ka väljapool meie festivali.