Jäätmering

2019. aasta festivaliks valmis meil pöhjalik, 6-osaline jäätmete liigiti kogumise süsteem. Samuti löime esimest korda jäätmemeeskonna, kelle eesotsa panime kaks oma ala tegijat, kes kohapeal vägesid juhatasid. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmetest kätte saada vöimalikult palju puhast materjali, et see ringlusse saata. Et selgitada termineid, siis ringlussevötu (recycling) ja taaskasutuse vahe seisneb selles, et esimese alla ei kuulu jäätmete pöletamine energia saamise eesmärgil, vaid ümbertöötlus viisil, et neil tekiks uus kasutusring. Kui juba millessegi nii palju tööd sisse panna, tekkis meil huvi, mis meie jäätmetest saab. Hakkasime uurima, millised on jäätmete ringlussevötu võimalused Eestis ja milline vöiks nende pöhjal välja näha meie festivalil tekkinud jäätmete üks vöimalik teekond. See viis meid mitme kuu pikkusele avastusretkele Eesti eri paikadesse ja päädis käesoleva jäätmevideoga.  

Jäätmete töhus ringlussevõtt on seotud ringmajanduse mudeliga. Hetkel valitsev lineaarne ehk „tooda-tarbi-viska minema“ majandusmudel ei ole jätkusuutlik lahendus, kuna maa loodusvarad on piiratud. Kuna tootjad ei pööra tähelepanu sellele, kuidas ja mil määral saaks toodet pärast selle eluiga taaskasutada, tekitab see ka meeletutes kogustes kasutuid jäätmeid, millest on saanud üks pöletavamaid keskkonnaprobleeme. Ringmajanduse mudeli kohaselt on aga olulisim kõik see, mis aitab jäätmeteket juba eos ära hoida. Teisel kohal on korduskasutuse lahendused. See tähendab, et juba materjalide ja toodete disainimisel tuleb arvestada sellega, kuidas saaks neid hiljem uuesti kasutada, et minimeerida prügiteket, prügi pöletamist ja keskkonda ladestamist. Ja alles siis, kui vöimalusi vähendamiseks ja korduskasutuseks enam ei ole, toimub jäätmete ringlussevött.

Oleme ülemineku alguses. Hetkel võetakse tekkivatest olmejäätmetest Eestis uuesti materjalina ringlusse vaid 28%. Suurem osa läheb Iru jäätmeplokki pöletamiseks, mis on parem variant kui ladestamine, ent ei ole jätkusuutlik lahendus. Euroopa Liidu seatud eesmärke ei ole võimalik täita, kui ei suudeta senisest rohkem sortida ja eriti just biolagunevaid ning plastijäätmeid kasutusele vötta. Olukord ei ole kiita ja tööd on väga palju, ent ega muutus tulegi üleöö. Samas, ringmajandus on võimalus muuta keskkonnaprobleemid majanduslikeks vöimalusteks ja arendada välja uusi ärimudeleid, millest vöidavad nii keskkond kui meie ise.

Kuigi hetkel Eestis piisav ringlussevötu vöimekus puudub, tublisid tegijaid siiski leidub nagu seda töendab ka käesolev projekt. Nende abil saame näidata, mille poole seoses jäätmete ringlussevötuga püüdleme. Täname köiki ettevötteid, kes jäätmevideo valmimisega kaasa löid: Eesti Pakendiringlus OÜ, Nutriloop OÜ, Paikre OÜ, Neular OÜ, Krynicki Glass Recycling OÜ, O-I Estonia AS, Räpina Paberivabrik AS ja Nelitäht OÜ. Vaata videot Youtubeist.

Projektijuht: Kadi Aguraijuja

Video: Dima Kalenda

Jutuvestja: Riho Västrik

Droonikaadrid: Tanel Luige